Tori Hobusekasvandus
21. aastane Johanna tegeleb Tori Hobusekasvandusega, tema esimene töökoht oli hobuturismi talu, millega ta tegeles paar aastat. Tori Hobusekasvandusse sattus ta sõbranna kaudu. Ta käis ka korduvalt sõbranna treeninguid vaatamas ning sealt tekkis tal huvi ratsutamise vastu, millega hakkas tegelema üheksa aastaselt. Johanna õppis Särevere koolis hobumajandust ning käis erinevates tallides praktikal. Enne Tori Hobusekasvandusse tööle asumist, õppis ta ka veel veisekasvatust. Johanna sõnul oleks tal olnud tol hetkel palju raskem, kui ta poleks ratsutamisega varem tegelema hakanud.
Tema tööpäev algab hommikul kell kaheksa hobuste söötmisega, kus ta toidab siis nii omakasvatuse hobuseid kui ka erahobuseid. Edasine töö oleneb päevaplaanist, tavaliselt teeb ta siis tallitöid, juhul kui ei ole vaja sõita rohkem hobuseid kui muidu. Suvisel perioodil on tal palju turismitööd. Lepingus on ta kirjas kui hobuhooldajana, aga ta teeb tallis päris mitmeid töid, mille tulemusena on tal see mõiste jäänud arusaamatuks. Omakasvatuse hobused on neil suviti karjamaadel. Erahobuseid peab laskma
eraldi koplitesse, kuna nad on tulnud kaugemalt ja pole harjunud siinse talli kekkonnaga. See on ka üks Johanna tööülesannetest, hobuseid
õue viia, sööta ja tuppa tagasi viia.
Johanna teab väga hästi, kuidas käituda erinevate hobustega, eri olukordades. Näiteks, kui on närvilisem hobune, tuleks varuda rohkem aega ning kannatust. Igapäev käib ta hobustega sõitmas, neid treenimas, et tulevikus lapsed või turistid nendega sõita saaksid. Tema eesmärk on nad treenida sõnakuulekamadeks, et nad iga pisi asja peale alt minema ei paneks ja et lastel või turistidel oleks nendega turvalisem sõita. Enne sõitma minekut harjab ta hobust, puhastab kabjad, paneb selga sadula ja pähe päitsed ning sätib need talle parajaks. Tal on kaks lemmikhobust, kelleks on Bianca ja Ontica, kellega ta kohe alguses sõitma hakkas. Ontica on tema saduldatud, Bianca aga mitte, kuid tema trenni lapsed sõidavad nendega. Terve aja tallis töödates on need kaks olnud tal väga hingelähedased.
Johannale meeldivad hobused, sest nad on kuulekad, näitavad välja oma iseloomi ning peletavad ära halva tuju, muutes inimesed rõõmsamaks. Hobused on üsna tundlikud loomad ja nad tunnetavad väga hästi ära selle, kui inimene on närvis, mille tulemusel muutub ka tema närviliseks. Seega peab nendega rahulikult ja hellalt suhtlema. Johannal on soov tulevikus teha endale isiklik talu, kus ta saaks pidada lihaveiseid ja hobuseid. Ta ei suudaks kunagi töötada kusagil kontoris arvuti taga, sest ta on terve oma elu tegelenud loomadega ja ilmselt jääb ka tema hobiks hobustega tegelemine.
Kuna ma ise tegelen ka ratsutamisega ning olen teadlik hobuste käitumisest, siis sel osal ma midagi uut ei õppinud, kuid võrdlesin seda, mida arvab Johanna hobustest ja kas need kattuvad ka minu arvamustega. Kuid võtsin kuulda seda, et kui rajada endale talu või kasvõi töötada seal, pead olema vastutustundlik ja täielikult veendunud, et saad selle raske tööga hakkama ja suudad asju kontrolli all hoida, kuna talu pidamine pole kerge amet. Kindlasti ka seda, et sul võiks olla eriline suhe loomadega ja tahtmine omada talu ja seal tegutseda, mitte teha seda kõike mingist kohustusest.
Kommentaarid
Postita kommentaar