Õpistiilid ja -strateegiad
Minu õpistiilid ja -strateegiad
Õpistiil on inimesele omane harjumus informatsiooni vastu võtta, seda töödelda ja selle üle mõtiskleda. Just õpistiili kaudu väljendub õppija õppeprotsessis: kuidas ta jätab asju meelde, mäletab, lahendab probleeme. Õpistiilie on väga erinevalt liigitatud, aga kolm põhi stiili on visuaalne, kinesteetiline ja auditiivne. Õpistrateegia aga sel kõrval on teadvustatud õppetegevus. Erinevad eelistused on suhtelised mitmekesised. Põhilisteks eelistusteks võivad olla visuaalsed, kuulmispõhised , lugemis- ja kirjutamispõhised ja kinesteetilise. Seega pole olemas üht ega õiget õpistiili. Paljud võivad oma erinevates situatsioonides kasutada kõiki õpistiile. Need on meie jaoks sätestatud, et igaüks leiaks endale selle sobiva stiili ja muuta selle tulemusel õppimine huvitavamaks. Misssugune on minu kõige tugevam õpistiil?
Kõigi viie koolis läbitehtud testide põhjal saab järeldada, et olen auditiivne õppija. Auditiivne tähendab siis seda, et inimene eelistab õppida kuulmise kaudu. Teatud olukordades see tõesti vastab tõele, kuid siiski ei saaks ma ilma lugemis- ja kirjutamispõhise strateegiata. Seega olen auditiivse õpistiiliga ja lugemis- ja kirjutamispõhise strateegiaga. Lugedes erinevatest infoallikatest lähemalt, mida auditiivne õpistiil endast kujutab sain palju vastuseid, mis tõesti on saransed minu õppestiiliga. Näiteks tekst jääb paremini meelde, kui seda valjusti loetakse. Tihti meeldib õpitu üle oma mõtetes arutleda ning sellest rääkida. Suhteliselt iseseisev ja vaikust vajav õppija. Võib tähelepanu suunata väiksematele detailidele ning unustatda sel tulemusel vaadelda informatsiooni tervikuna.
Tundides kirjutan palju materjali vihikusse, kuid sellest ainuüksi ei piisa. Et teema täielikult kinnistuks on vaja, et õpetaja kordaks suuliselt läbi tunnis võetud teema. Tavaliselt kodutööde puhul lõpetan alati ühe ülesande lõplikult ära, kui liigun teise ülesande juurde. Tihti vajan ka vaikust, et paremini keskenduda. Lugedes raamatu tekste, pean endale seda kõva häälega ette lugema, et teemast paremini aru saada. Ka kontrolltöödeks või tunnikontrollideks õppimisel kordan töödeks asju suuliselt läbi. Seni olen kasutanud nii mitmeid erinevaid strateegiaid. Kasutan visuaalseid, kuulmispõhiseid ning lugemis- ja kirjutamispõhiseid õpistrateegiaid..
Need strateegiad on mind õpingutel palju abistanud. Visuaalsed strateegiad on aidanud erinevatest keerukatest ülesannetest graafikute või diagrammide abil aru saada. Mitmesugused piltidega raamatud ja videod on abistanud asju lihtsamini mõista. Ning millest ei saa, ei üle ega ümber, on tekstis või kus iganes olukordades olulise lause või sõna allajoonimine. Need kõik kuuluvad visuaalse strateegia hulka, mida ma enim kasutan. Kuid seal on ka veel teisigi variante kuidas informatsiooni paremini vastu võtta. Kuulmispõhised strateegiad mõjutavad mind kõige rohkem. See muudab minu õpinguid poole lihtsamaks ja aitab asjadest paremini selgusele jõuda. Selleks, et see toimida saaks, peab võtma tundidest alati osa ning rakendama diskussioone ja õpetusi. Arutada koolis läbi võetuid teemasid teiste kaaslastega või õpetajatega ning küsida üle, kui millestki aru ei saanud. Ka näiteks siis, kui mõni õpilane õpetaja selgitust ei mõistnud, siis seletada talle teemat lihtsamini omalviisil. Ning jätta rohkem meelde huvitavaid näpunäiteid või olulisi palveid, et käituda teatud olukordades targemalt. Mis aitaks seda õpistiili tugevndada, oleks see kui jätta tunnis tehtud märkmetesse tühjasid kohti, et hiljem meenutada olnut ja täita ära tühjad kohad. Või kui kuulata loenguid ja teha vajalikke märkmeid, mitte teha kirjalikke töid sellest, mida me sel tunnil õppisime. Ja viimaseks siis lugemis- ja kirjutamispõhine strateegia. Kui oragniseerida mõnd üritust teen alati nimekirjad vajalikest komponentidest ja inimestest. Ei saa kirjutada tundides vihikusse märkmeid kui pole, seda enne pealkirjastanud. Kirjutan alati definitsioonid ja muud märkmed sõnasõnaliselt maha. Seda strateegiat veel rohkem arendada peaks ka lugema raamatuid, tegema esseesid, kasutada seletavaid sõnaraamatuid ja teha tööd arvutiga. Seega kokkuvõtvalt saame öelda, et kuulmispõhine starteegia on mul enim kasutatud õpistrateegia.
Põhinedes selle teema materjalile, tehes erinevaid teste sain ma teada milline õpistiil on mul tugevam. Nüüd saan hakata selle kallal rohkem töötama, muutes sellega oma õpinguid huvitavamaks, lihtsamaks ja see arendaks ka minu strateegiaid. Ning sellega kaasneks ka juurde motivatsiooni saamine. Kindlasti võiksin ma muuta seda, et ei kirjutaks õpetaja koostatud lauseid sõnasõnaliselt maha ning panna lause kokku oma sõnadega. Kuulata tundides rohkem ja teha ainult vajalikke märkmeid, et treenida oma mälu. Mitte olema liiga kohusetundlik oma tegemistes, millega võib kaasneda motivatsiooni langus. Mõelda rohkem asju enda peaga, mitte teiste abiga. Arutada läbi teemasid kas siis õpetajatega või koolikaaslastega. Lugeda rohkem raamatuid ja sõnu seletavaid raamatuid, et arendada oma sõnavara. Jätta meelde rohkem huvitavaid ja ennast arendavaid näpunäiteid või lauseid.
Tundides kirjutan palju materjali vihikusse, kuid sellest ainuüksi ei piisa. Et teema täielikult kinnistuks on vaja, et õpetaja kordaks suuliselt läbi tunnis võetud teema. Tavaliselt kodutööde puhul lõpetan alati ühe ülesande lõplikult ära, kui liigun teise ülesande juurde. Tihti vajan ka vaikust, et paremini keskenduda. Lugedes raamatu tekste, pean endale seda kõva häälega ette lugema, et teemast paremini aru saada. Ka kontrolltöödeks või tunnikontrollideks õppimisel kordan töödeks asju suuliselt läbi. Seni olen kasutanud nii mitmeid erinevaid strateegiaid. Kasutan visuaalseid, kuulmispõhiseid ning lugemis- ja kirjutamispõhiseid õpistrateegiaid..
Need strateegiad on mind õpingutel palju abistanud. Visuaalsed strateegiad on aidanud erinevatest keerukatest ülesannetest graafikute või diagrammide abil aru saada. Mitmesugused piltidega raamatud ja videod on abistanud asju lihtsamini mõista. Ning millest ei saa, ei üle ega ümber, on tekstis või kus iganes olukordades olulise lause või sõna allajoonimine. Need kõik kuuluvad visuaalse strateegia hulka, mida ma enim kasutan. Kuid seal on ka veel teisigi variante kuidas informatsiooni paremini vastu võtta. Kuulmispõhised strateegiad mõjutavad mind kõige rohkem. See muudab minu õpinguid poole lihtsamaks ja aitab asjadest paremini selgusele jõuda. Selleks, et see toimida saaks, peab võtma tundidest alati osa ning rakendama diskussioone ja õpetusi. Arutada koolis läbi võetuid teemasid teiste kaaslastega või õpetajatega ning küsida üle, kui millestki aru ei saanud. Ka näiteks siis, kui mõni õpilane õpetaja selgitust ei mõistnud, siis seletada talle teemat lihtsamini omalviisil. Ning jätta rohkem meelde huvitavaid näpunäiteid või olulisi palveid, et käituda teatud olukordades targemalt. Mis aitaks seda õpistiili tugevndada, oleks see kui jätta tunnis tehtud märkmetesse tühjasid kohti, et hiljem meenutada olnut ja täita ära tühjad kohad. Või kui kuulata loenguid ja teha vajalikke märkmeid, mitte teha kirjalikke töid sellest, mida me sel tunnil õppisime. Ja viimaseks siis lugemis- ja kirjutamispõhine strateegia. Kui oragniseerida mõnd üritust teen alati nimekirjad vajalikest komponentidest ja inimestest. Ei saa kirjutada tundides vihikusse märkmeid kui pole, seda enne pealkirjastanud. Kirjutan alati definitsioonid ja muud märkmed sõnasõnaliselt maha. Seda strateegiat veel rohkem arendada peaks ka lugema raamatuid, tegema esseesid, kasutada seletavaid sõnaraamatuid ja teha tööd arvutiga. Seega kokkuvõtvalt saame öelda, et kuulmispõhine starteegia on mul enim kasutatud õpistrateegia.
Põhinedes selle teema materjalile, tehes erinevaid teste sain ma teada milline õpistiil on mul tugevam. Nüüd saan hakata selle kallal rohkem töötama, muutes sellega oma õpinguid huvitavamaks, lihtsamaks ja see arendaks ka minu strateegiaid. Ning sellega kaasneks ka juurde motivatsiooni saamine. Kindlasti võiksin ma muuta seda, et ei kirjutaks õpetaja koostatud lauseid sõnasõnaliselt maha ning panna lause kokku oma sõnadega. Kuulata tundides rohkem ja teha ainult vajalikke märkmeid, et treenida oma mälu. Mitte olema liiga kohusetundlik oma tegemistes, millega võib kaasneda motivatsiooni langus. Mõelda rohkem asju enda peaga, mitte teiste abiga. Arutada läbi teemasid kas siis õpetajatega või koolikaaslastega. Lugeda rohkem raamatuid ja sõnu seletavaid raamatuid, et arendada oma sõnavara. Jätta meelde rohkem huvitavaid ja ennast arendavaid näpunäiteid või lauseid.
Kommentaarid
Postita kommentaar